UNESCO eestvõttel tähistatakse 21. märtsil luulepäeva. Selle päeva eesmärk on propageerida kogu maailmas luule lugemist, kirjutamist ja avaldamist. Luulepäeva tähistatakse aastast 1999.

UNESCO eestvõttel tähistatakse 21. märtsil luulepäeva. Selle päeva eesmärk on propageerida kogu maailmas luule lugemist, kirjutamist ja avaldamist. Luulepäeva tähistatakse aastast 1999.
Kultuuriministeeriumi tellimusel ja Eesti Rahvusraamatukogu läbiviimisel toimub 6. märtsist kuni 20. märtsini rahuloluküsitlus, mille eesmärk on teada saada külastajate vajadustest, et saaks seeläbi pakkuda ootustele vastavat raamatukoguteenust.
Raamatukogu külastajatel palutakse hinnata oma raamatukogu viimast külastust ning soovi korral saab lisada, mis meeldis ja mis võiks olla teisiti. Küsitlusele on võimalik vastata nii raamatukogus kohapeal kui ka veebivormi kaudu. Veebis vastajad leiavad küsitluse raamatukogu veebilehelt https://forms.office.com/e/YEfVuniDpQ
Esimene rahuloluküsitlus viidi läbi möödunud aastal ning plaan on muuta küsitlus iga-aastaseks, et saaks külastajate tagasiside pidevalt analüüsida parima teenuse pakkumiseks.
Osalesime Peipsiääre valla raamatukogudega tänasel pidupäeva rongkäigul ja rahvapeol Alatskivil. Küll on rõõm selliste ühendavate traditsioonide üle!!! Meil tõesti on, mille üle uhkust tunda ja mida tähistada!
Elagu vaba Eesti!
Elagu Läänemere Kultuuripärl 2025, Peipsiääre vald!
Head Peipsiääre valla elanikud! Veel TÄNA (20.02) saab esitada kandidaate Liivi luuleauhinna nominendiks. Milline oli Sinu lemmikluuletus möödunud aastal esmakordselt trükis ilmunud luuletuste seas?
Vali välja luuletus, mis sinu meelest vääriks Liivi luuleauhinda, ning esita see järgneva ankeedi kaudu: http://bit.ly/juhanliiv.
Osalejate vahel loositakse välja üllatus.
Pakutud luuletuste hulgast esitavad Peipsiääre valla raamatukogutöötajad ühe teksti žüriile hindamiseks teiste nomineeritute seas.
Luuleauhind antakse välja Juhan Liivi 161. sünniaastapäeval, 30. aprillil Liivi Muuseumis.
Vaata ka www.muusa.ee.
Jätkuvalt kutsume üles kaasa lööma alljärgnevatest eesti raamatu aasta tegevustest:
Sellega annad panuse luuletuse tekkeks, mis võib olla kuni 1,3 miljonit rida pikk….
Luule on taas laotamas tiibu üle meie valla raamatukogude…
Algaval nädalal toimub meie valla raamatukogudes omamoodi luulemaraton, mille käigus tutvustavad möödunud aastal ilmunud luulet Kadi Liivi Muuseumist ja Berit Koosa Raamatukogust. Seda kõike just ka selle eesmärgiga, et innustada vallarahvast esitama Liivi luuleauhinna nominendiks oma meelisluuletus möödunud aastast.
Sündmusesari “Luulelaotus” saab alguse – Koosa Raamatukogust, liigub edasi Pala raamatukokku ja sealt Alatskivi raamatukokku. Kõne all olnud luulevaliku leiavad huvilised peagi meie raamatukogudest. Lisaks on meie raamatukogutöötajad abiks neile, kel on soovi sobrada möödunud aastal ilmunud luulekuhilas (nii kirjandusajakirjad kui korralik valik värskematest luulekogudest on meie kogudes saadaval!).
Kuidas oma valikut edastada saab? Vali välja luuletus, mis sinu meelest väärib Liivi luuleauhinda ning esita see hiljemalt 20. veebruaril 2025 järgneva ankeedi kaudu: http://bit.ly/juhanliiv
Samuti kutsub Liivi Muuseum kõiki Peipsiääre valla elanikke valima oma lemmikluuletust 2024. aastal ilmunute seast, et esitada see Juhan Liivi luuleauhinnale.
Pakutud luuletuste hulgast esitavad Peipsiääre valla raamatukogutöötajad ühe teksti žüriile hindamiseks teiste nomineeritute seas.
Luuleauhind antakse välja Juhan Liivi 161. sünniaastapäeval ehk siis 30.aprillil ja seda ikka Liivi Muuseumis. Juhan Liivi luuleauhinda, Eesti vanimat luulepreemiat, antakse tänavu välja juba 47. korda.
Vaata täpsemalt www.muusa.ee, küsi nõu oma raamatukogust või helista 553 8100.
Ootame beebide raamatupeole Lümati, Kallaste, Alatskivi ja Pala piirkonna lapsi, kes on sündinud 2023/2024. aastal.
Kohtutakse beebiviiplejaga ja iga laps saab endale isikliku “Pisikese puu” raamatu.
Eestis on juba üle 15 aasta ilus traditsioon, mille kohaselt riik kingib igale vastsündinud Eesti lapsele Eesti Lastekirjanduse Keskuse eestvedamisel ja kultuuriministeeriumi toel valminud raamatu „Pisike puu“.
Peredeni jõuavad raamatud kõikjal Eestis kohalike raamatukogude kaudu.
Raamatukogus saab vaadata Fenno-Ugria unikaalse fotomaterjali põhjal koostatud rändavat teabenäitust, mis käsitleb eestlaste ja meie hõimurahvaste autonoomiate ning iseseisvuse kujunemist saja aasta eest.
Koostajad: ajaloolased Jaak Prozes ja Peep Pillak, toimetaja Kadi Sarv, kunstnikud Peeter Laurits ja Kadri Liis Rääk.
Väljaandja: MTÜ Fenno-Ugria Asutus
1914. aastal sündinud Soome animatsioonist kõnelev näitus avab valdkonda erinevate kümnendite ja tipptegijate kaudu.
Soome animatsiooni stiil ja tehnika on väga eripalgelised. Aastate jooksul on selle esindajaid pärjatud paljude rahvusvaheliste preemiatega ning filmide vaatajanumbrid kosuvad aasta-aastalt. Ka animastuudiod on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud ning maailma filmipublikuni on jõudnud mitmeid animeeritud täispikki filme ja telesarju.
Soome esimene animafilm valmis 1914. aastal. Kunstnik ja karikaturist Eric Vasströmi liikuvaid pilte näidati tookord enne filmiseansse Helsingi kinodes. Kahjuks ei ole Vasströmi töödest järeltulevate põlvedeni säilinud ühtki kaadrit.
Väljapaneku inspiratsiooniks on Tuula Leinoneni koostatud raamat ”100 aastat Soome animatsiooni”, mis kaardistab põhjalikult Soome animatsiooniajalugu. Festivali Animated Dreams fookuses on tänavu Soome animatsioon, nii on loomulik, et ka näitus avatakse just selle festivali raames.
Näituse koostasid Taru Anttila, Taiteen edistämiskeskus ja Reetta Neittaanmäki, Animaation apupyörä.