Ajalugu

Koosa raamatukogu 110

Tänavu tähistatakse Koosa raamatukogu 110. aastapäeva, aga raamatukogunduse algusest Koosal möödub 140 aastat. Selgituseks natuke ajaloost: 1880-ndate aastate teisel poolel toimus Eesti raamatukogude arengus tagasilöök. Väga suurt osa mängis siin tsaarivalitsuse rahvavaenulik poliitika ja ka venestustaotlused.Loe ikka edasi… Samuti raamatukogunduse õiguslik olukord. Raamatukogude asutamine oli lubatud üksnes kubermangu ja suuremates maakonnalinnades. Maal oli keelatud raamatukogusid avada. Raamatukogusid võidi asutada aga koolida juurde. Nii asutatigi Koosa vallakooli juurde raamatukogu 1880.aastal. Sellest kirjutab Tartu Eesti Seitung järgmist: “Kavastu vallas on käsil nelja raamatukogu asutamine: Koosa külas vallakooli juures raamatukogu juba tegutseb.
1910. aastal sai Kavastu Rahvahariduse Selts lõpuks loa asutada Koosale raamatukogu. See toimus 11. oktoobril 1910. aastal . Seltsi raamatukogu asutajaliikmed olid T. Mägi, K. Liiv ja Markus (eesnimi teadmata). Riigilt saadi selleks 100 rubla toetust. Raamatuid oli 205 eksemplari.
Ajaleht “Sakala” kirjutas 28. okt.1910. aastal raamatukogu tegevusloa saamisest: “Tartumaalt. Kodaverest. Siinsel haridusseltsil anti luba Koosa külas raamatukogu avada. Selts on aga aineliselt väga nõrgal järjel. Riigilt saadi 100 rubla toetust. Puudub ruum, kus pidu ehk koosolekutgi võiks toime panna. Senini oli Koosa küla tuletõrjujate seltsi saal haridusseltsil koosolekute jaoks hinnata tarvitada aga nüüd tegi tähendatud selts otsuseks, ka koosolekute eest harilikku maksu s.o 10-15 rubla korra pealt võtta. Asja arutusel leidsivad enam jagu tuletõrjujate seltsi liikmeid haridusseltsi sihi väga kahjuliku olevat, nimelt olla selts oma kõneõhtutel ja koosolekutel alaliselt rahva albu külgi piitsutanud, ähvardada tööliste aega viita ja viimsete silmi selgitada, ei kiita kohalist rahvast sugugi ja kui nüüd niisugusel seltsil ruumi anda, siis olla see halbtuse etendamine ja võtta viimaks tuletõrjujate seltsi põhja alt ära!!!”
Vaatamata haridusseltsi „nõrgale ainelisele järjele“ kasvas raamatute arv kogus kiiresti. 1912. aastal oli raamatukogus 465 köidet. Esimesed viis aastat hoiti raamatuid ühe asutajaliikme Tõnis Mäe kodus. 1915. aastal ehitati tuletõrjeseltsi majal kõik siseruumid valmis ja raamatukogu toodi seltsimajja üle.
Teise aastakümne lõpul oli raamatukogus ligi 800 köidet, see oli selle aja kohta suur arv.
Kavastu Hariduse Seltsi raamatukogu 1925. aasta aruandest selgub, et kogus oli 857 köidet ja loetud oli neid aasta jooksul lugeja poolt 1685 korda. Võimalus oli kohapeal lugeda, raamatukokku käis viis ajalehte ja kaks ajakirja. Raamatukogul olid ka harukogud Tähemaal ja Varnjas. Raamatukoguhoidjaks oli sel ajal kooliõpetaja Aleksander Laumets.
Kõik muutus 1940. aastal, kui seltsi tegevus lõpetati ja raamatud anti üle koolile. Sõjatuli neid ei hävitanud, kuid „raamatukogude puhastamise“ tagajärjel hävitati siingi raamatud viiekümnendate aastate keskpaigaks peaaegu täielikult.  Kui 1941. aastal koostatud aruande järgi oli neid 1500 eksemplari (oli üks suuremaid kogusid maakonnas) siis 1944.aastal oli raamatuid kogusse jäänud 902 eksemplari.
Raamatukogu töötas kooli ruumides 1950. aastani, olles algul koolidirektori Hilja Taimre, seejärel õpetaja Elsa Pärna hoole all. Kõige staažikam raamatukoguhoidja Florelli Kõiv asus Koosa raamatukokku tööle 1951. aastal ja lahkus töölt 1998. aastal, et pidada väljateenitud vanaduspuhkust. Aastatel 1994-1998 töötas koos Florelli Kõivuga raamatukogus ka Signe Kõnd.
Nende aastate jooksul on raamatukogu pidanud palju kordi kolima. Kõige pikemat aega s.o 1964-82 aastal oli raamatukogu asukohaks koolihoone. 1982. aastal koliti raamatukogu üle uude elumajja, kus jagas ühte korterit juuksuri ja teeninduspunktiga. Aegamisi jäi ka see ruum kitsaks ja alates 1995. aastast asub raamatukogu Koosa lasteaia ühes tiivas.

Raamatukogu direktor Sirje Leini: Tänase päevaga võib raamatukogu rahul olla ja rõõmsalt tähistada oma 110. aastapäeva.
Meil jätkub külastajaid ja jätkub ka raamatuid. Ja see on ju peamine. Kui 1998. aastal raamatukokku tööle tulin, siis tuli küll masendus peale: katus lasi läbi, akendest tuli nii palju külma, et temperatuur talvel palju üle 5-6 kraadi fondiruumis ei tõusnud…..Kuid oli ka head: oli ruumi, oli raamatuid ja oli lugejaid. Tasapisi hakkas ka olukord muutuma – raamatukogu sai remonditud ja uue sisustuse, seda tänu projektirahadele ja valla toetusele. Tulid arvutid, tuli kõikvõimas internet. Kõik on kogu aeg olnud pidevas muutumises ja raamatukogu on pidanud muutustega kaasa minema ja pakkuma ka oma lugejatele neid muutusi.
Ajalugu on taas teinud ringi ja Koosa raamatukogu on alates 2019. aastast Peipsiääre valla keskraamatukogu, kuid nüüd pole tema harukogudeks mitte kaks raamatukogu vaid kümme, mis töötavad ühtse raamatukoguna. Kas see on hea või halb, seda näitab aeg.

 

 

Jaga sõpradega