Autoriarhiiv: Sirje Leini
Laenuta raamatukogust – muuseumipilet
Liivi muuseum ja Peipsiääre valla raamatukogud sõlmisid koostöölepingu Liivi Muuseumi piletite laenutamiseks.
Raamatukogudel on uus teenus: muuseumipileti laenutus. Koostöös Liivi muuseumiga hakkavad raamatukogud laenutama Liivi muuseumi piletit. Miks me seda teeme? Teenuse eesmärgiks on teha raamatukogud ja muuseumid Peipsiääre valla elanikele rohkem nähtavaks ja pakkuda võimalust muuseumi tasuta külastamiseks.
Suvi on tulemas ja mis võiks veel toredam olla kui pere, sõprade või ka üksi külastada Liivi muuseumi. Igav juba ei hakka, isegi oma lemmiku võid kaasa võtta.
Emad-isad, vanaemad-vanaisad, see on hea võimalus laste ja lastelastega kvaliteetaega veeta, ning see ei lähe teile midagi maksma, tuleb vaid kohalikku raamatukokku tulla ja pilet laenutada. Igaks juhuks võiksite raamatukokku ette helistada, et olla kindel et hetkel vabu pileteid on.
Elle Metsa fotonäitus “Imeline Island”
Kadri Kalda (Saarna) maalide näitusmüük
Signe Lelbreti maalide näitusmüük
Emakeelepäev
EMAKEELEPÄEV, 14. märts 
Emakeelepäev meenutab, et eesti keele püsimajäämine ning seeläbi ka meie identiteet ja kultuur sõltub eesti keele kõnelejatest endist. Emakeelepäeva tähistamise mõtte algatas Sonda kooli õpetaja Meinhard Laks ja seda tähistatakse luuletaja Kristjan Jaak Petersoni (1801–1822) sünniaastapäeval. Peterson oli esimesi, kes leidis, et talutarest pärinev maarahva keel sobib võrdväärsena kultuurkeelte hulka. Tänaseks on eesti keelest saanud elujõuline riigi-, kultuur- ja teaduskeel, mis talletab meile ainuomast kultuuri- ja minevikukogemust. Seda tasub hoida.
Emakeelepäeva viktoriinis saad kaasa lüüa siin!
EVMi rändnäitus “Raudteemajade saatus”
Koosa raamatukogus on kuni 29. veebruarini avatud Eesti vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskuse näitus «Raudteemajade saatus», millega tähistati Eesti raudtee 150 aasta juubelit mõni aasta tagasi.
Heitlikud ajad paljude raudtee-ehitiste jaoks algasid 1960. aastate lõpus, kui Eestis hakati üles võtma kitsarööpmelisi raudteid. Segadused süvenesid 1990. aastail, mil raudteede vajalikkus seati üldse kahtluse alla. Suur hulk rongijaamade peahooneid ja muid maju on päris hüljatud, osale on leitud uus rakendus, mõndagi on jäädavalt kadunud. Palju vana väärt raudteearhitektuuri on siiski ka korda tehtud – Tartus, Haapsalus, Keilas ja Aegviidus. Viimaste hulgas ennistati ja võeti muinsuskaitse alla Balti jaama lähirongide ootepaviljon.
Näituse autor on Heiki Pärdi.
Eesti kirjanduse päev
Alates 2023. aastast on 30. jaanuar riiklikus tähtpäevade kalendris eesti kirjanduse
päev, mis on ka lipupäev. Eesti kirjanduse päevaga soovime väärtustada kirjanduse
tüvitekste ning pöörata tähelepanu tänapäeva kirjandusele ja kirjanike rollile Eesti
kultuuris ning ühiskonnas.
Kultuuririkkuse aasta 2024
2024. aastal tähistame teema-aastana Eesti kultuuririkkust. Märkame, väärtustame ja hoiame Eesti kogukondade ning rahvaste kultuuride mitmekesisust. See on väärtus, mis ühendab kõiki meid, kes me Eestit südames kanname.
Nii tore, et koos oleme!
Küsimustik raamatukogu külastajale ja mittekülastajale
Lugupeetud raamatukogu külastajad ja ka need, kes praegu veel ei ole meie kliendid. Teie paremaks teenindamiseks nüüd ja tulevikus palume teil täita alljärgnev küsimustik, vastavalt sellele kumba gruppi te kuulute.