Rubriigiarhiiv: Uncategorized

Põhjamaade kirjanduse nädal 11.-17. novembril tuleb taas.

Põhjamaade kirjandusnädalal novembris kutsub seekord vastavalt aastateemale mõtisklema ja arutama vabadusest Põhjalas. 2024. aastal möödub 80 aastat Islandi iseseisva vabariigi loomisest. Põhjamaade kirjanduse nädal tähistab seda ajaloolist verstaposti ning keskendub sel aastal Islandile ja selle rikkalikule kirjanduspärandile.

11. novembri hommikul kell 9 ja õhtul kell 19 kustutatakse elektrivalgus, süüdatakse küünlad ja loetakse oma emakeeles ette katkendeid järjekordseks kirjandusnädalaks valitud Põhjala autorite teostest. Nii toimitakse igal aastal paljudes raamatukogudes, koolides, lasteaedades ja kultuuriasutustes kõikides Põhjamaades ja ka Eestis, Lätis ning Leedus. Lugemiseks on välja pakutud Rán Flygenringi “Tulemägi” lastele ning Sjóni „Virvarebane” (Skugga-Baldur) täiskasvanutele. 

Lugemistund

Rahvusvahelise kirjaoskuse päeva tähistamist 8. septembril alustati 2019. aastal Lugemistunni kampaaniaga Soomes, kust see levis kiiresti ka teistesse maadesse. Eestis toimub Lugemistund 2024. aastal neljandat korda ja seda korraldavad Soome Instituut, Tartu Linnaraamatukogu ja Tallinna Keskraamatukogu.

Ootame teid ühinema Lugemistunniga!

Soome Instituudi rändnäitus “Elada, unistada, hõljuda – TOVE JANSSON”

Tove Janssoni 100. sünniaastapäeva puhul koostatud näitus vaatleb armastatud kirjanikku, kunstnikku ja muumide loojat talle omases ümbruses. Lapsepõlvekodu Katajanokka linnajaos, Ullanlinna ateljee ja Pellinki saarestik – kõik need kolm paika on mõjutanud tema loomingut, kõigist enim ehk saarestiku ilu ja üksindus.

Näitust saab vaadata Koosa raamatukogus 2. septembrist – 30. septembrini.

EVMi rändnäitused raamatukogudes

Alates 5. juulist-30. juulini on võimalik Kolkja raamatukogus
vaadata Eesti Vabaõhumuusemi rändnäitust: “Talumaja silmad ja
suud” ja Koosa raamatukogus rändnäitust “Alevite unistus – saada linnaks”.

“Alevite unistus – saada linnaks”

Aleveid on Eestis väikelinnadest raske eristada ja nende unistus oli saada linnaks. Aja jooksul ongi enamus Eesti aleveid saanud linnaõigused. Minevikus erinesid alevid küladest majandustegevuse poolest: küla elas põllumajandusest, alevid aga Loe ikka edasi…