19. sajandil oli veel pooleli Alatskivi lossi ehitus, kui ajaleht Olevik andis 1882. aastal teada laenuraamatukogu asutamisest Liivide kodutalu naabruses. Juhan oli siis 18 ja arvatavasti meie lugejate eelkäija.
 Raamatukogu ja erinevad laenutajad rändasid läbi ajaloo ja jõudsid nii Laheperale, tuletõrjeseltsi majja , lossi, kui  ühte paneelmaja korterisse. 2000. aastast on meil uus algus koos kooliga ja panustamine peale kultuuri ja inimeste vaba aja sisustamise ka haridusse, nii raamatukogutundide kui õpikutöö näol. Sellest ajast on meil kaks töötajat. Kui algusaegadel oli raamatuid tuhande ringis, siis koolist saadud trükistega kokku on meie fond jõudnud üle 20500 eksemplarini.
Kolimisest ei pääsenud me siingi- koolimaja renoveeriti ja saime veel korraks olla tõeline külaraamatukogu õdusates pastoraadiruumides. Nüüd lõpuks on meil piisavalt ruumi ka lastele ja oleme avatud kogukonnakeskusena , kus viime läbi õpitubasid, koosolekuid, kohtumisi ja pakume vaatamiseks erinevaid näitusi nii vitriinides kui seintel. Laste lugemissaalis toimuvad sageli raamatukogutunnid, konkursid ja lasteaiale teadmistehommikud. Töömahukas on õpikute ja koolikirjanduse tellimine, töötlemine ja laenutamine, aga selleks on eraldi ruum liugriiulitega ja see asub lõpuks ometi samuti raamatukogus, mitte koolimaja kõige kaugemas nurgas nagu varem. Oleme vahel ka majast väljas, et laenutada neile, kes ise kohale tulla ei saa. Koduteenindus ja Peipsiveere Hooldusravikeskuse külastamine on südantsoojendavad ja vastastikku palju emotsioone pakkuvad tegevused.
Oktoobrist on meil Alatskivi tankla bussiooteruumis väike rändurite raamatunurk neile, kes soovivad midagi kaasa haarata või ka päriselt endale jätta. Kasutame selleks vanemaid mahakantud trükiseid nii enda kui naaberkogude fondist.
Meie maja ees toimub koos naisseltsiga kevadeti rohevahetus ja novembrist on uue teenusena võimalik kasutada õmblusmasinat.
Kõige tähtsam aga on juba 140 aastat olnud vaimuvara vahendamine, kogumine ja avatud olek kõigile huvilistele erinevateks tegevusteks. Sinna hulka kuulub seegi, et meil on külas olnud väga palju kirjanikke. Lihtsam on vist öelda, et ainult A. Kivirähk pole veel käinud! Ja et 4. novembril 16.30 jagab meiega oma elu ja loomingut Tõnu Õnnepalu. See kohtumine paneb särava punkti juubeliaastale ja pidulik sündmus toimub Liivi Muuseumis. Sealt naabrusest kõik kord ju alguse sai ja on seega sümboolne just seal murda tükike karaskit ja lõigata lahti juubelitort. Kõik huvilised on oodatud!
Kindlasti on läbi aja olnud meie raamatute kodud oma hoidjate nägu. Olgu nendeks siis 19. sajandil Gustav Moor ja viiekümnendatel Eriine Villik Roost või  pikalt ning hoogsalt tegutsenud ( 1962-1993) Eha Mälberg. Tema töö võttis üle Aili Annast ja koolimajja jõudes sai juhatajaks Anne Toome. Tema on olnud ideede generaator ja neid jõudumööda ellu viinud erinevate sündmuste, uute teenuste ja aktiivse lastetöö näol. Aili aga on muhedal ja sõbralikul moel teinud väga olulist – ulatanud lugejatele raamatuid ja enne neid tellinud ning laenutamiseks ette valmistanud, abistanud inimesi e-teenustega ja olnud lastele vajadusel vanaemagi eest! Kahekesi on olnud võimalik , et meie uksed on tööpäevadel alati avatud ja oktoobrist suve alguseni ka laupäeviti. Oma töös peame tähtsaimaks, et meil oleks palju suurepäraseid raamatuid armsate ja oodatud lugejate jaoks ning Alatskivi väärikas vanuses raamatukogu püsiks kogukonnakeskuse, vaba aja veetmise ja enesearengut toetava kohana nii lastele kui täiskasvanutele läbi tulevaste aegade.

Anne Toome
Alatskivi raamatukogu
vanemraamatukoguhoidja